Kohtutäituri tasu võtmise aluseid reguleerib kohtutäituri seadus.

Kohtutäiturid on vabakutselised, tegutsedes küll riigilt saadud volituste alusel, kuid enda nimel ja vastutusel. Ka majanduslikult on kohtutäiturid iseseisvad. Riik nende ametitegevuseks raha ei eralda. Kohtutäitur saab oma teenuste eest tasu, millest ta peab ülal pidama nii ennast kui oma bürood.

Üldjuhul maksab kohtutäituri teenuse eest võlgnik. Mõnel juhul (näiteks hagi tagamise määruse täitmisel) tuleb tasu maksta ka sissenõudjal. Kohtutäituri tasu liidetakse sissenõutavale summale ning seda nõutakse võlgnikult koos põhinõudega üheskoos.

Kohtutäitur võib küsida sissenõudjalt ettemaksu. Kui võlgnik tasub võla ja kohtutäituri tasu täielikult, tagastatakse ettemaks sissenõudjale. Erandjuhtudel võib kohtutäitur jätta ettemaksu menetluskulude katteks.

Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Kohtutäituri seadus keelab kohtutäituril tegemast kokkuleppeid kohtutäituri tasu suurendamiseks või vähendamiseks, puuduvad ka kohtutäituri tasust vabastamise alused.

Lisaks kohtutäituri tasule võib kohtutäitur nõuda võlgnikult sisse ka konkreetses täiteasjas tehtud vajalikud kulutused (täitekulu). Võlgnikult ei tohi täitekuluna välja mõista täitemenetluse raames kantud õigusabikulusid. Kohtutäitur koostab täitekulude kohta täitekulu väljamõistmise otsuse, mida võlgnik saab vaidlustada.

Arveid kohtutäiturid ei koosta ega väljasta. Kui kohtutäitur on käibemaksukohuslane, lisandub kohtutäituri tasule ka käibemaks.